Kelle töö on välja mõelda, kus suunas töötajad arenema peaksid?

Arendajatest ja IT-töötajatest rääkides on Elisa IT-juhi Villu Teearu sõnul läbivaks teemaks pidev eneseareng ja alati millegi uue õppimine. Kuigi vajadus uute tehnoloogiate ja viimaste uudistega kaasas käia on vaieldamatult oluline, siis märgib ta, et soov ja tahe midagi uut õppida ning järgmisele tasemele jõuda peab ka arendajate puhul sarnaselt igale teisele ametile tulenema inimesest endast, mitte juhi või töökoha sunnist.

“See, kuhu soovitakse välja jõuda ja mis viisil saaks olla homme osavam ja nutikam kui eile, on midagi, millele peaks suutma vastata iga IT-inimene ise. Ilma, et selle jaoks tuleks konsulteerida juhiga või ajada näpuga järge ettevõtte poolt loodud koolituskavast,” sõnas Teearu. “Tehnoloogiamaailm on oma olemuselt kiirelt liikuv ja miljoni võimaliku arengusuunaga, mistõttu pole mõeldav, et konkreetse inimese arengutee dikteerib ette keegi teine kui ta ise.”

Tänases töökeskkonnas on vältimatu, et muutuste ja uute võimalustega tuleb kohaneda, mistõttu ongi kriitiline, et töötajad suudaks ja sooviks ise mõista, mis on see, mis jääb täna vajaka.  Selle kõrval on oluline mõista ka tõsiasja, et nii IT-sektoris, turunduses või isegi klienditeeninduses on enamikel juhtudel häid arengusuundasid rohkem kui kokku jõuab lugeda, mistõttu on töötajate enda initsiatiivikus ja sisemise teekaardi olemasolu määrava tähtsusega.

Töökoht saab küll anda arenguks raamistiku, mille järgi isiklikke valikuid seada, kuid peamine plaan peab tulenema töötajast endast. “Näiteks IT-sektori puhul on tavaline, et ettevõte määrab laias plaanis vastavuses töötajate ootuste ja võimetega selle, milliste tehnoloogiatega töötatakse ja kes mille eest vastutab. Töötajate jaoks tähendab see, et end tuleb õigete teemadega sobiva nurga alt kurssi viia, need endale selgeks teha ja leida viise oma oskused tehnoloogia reaalse võimekuse ära kasutamiseks sobivale tasemele viia,” rääkis Teearu.

Kuna ühe teema meister saab olla najatudes erinevatele tugevustele, või erinevad teemad endale selgeks teha erinevatel viisidel, on töötajad enamasti ise kõige pädevamad otsustama, kuidas vajalike eesmärkideni jõuda.

“Tööandja saab pakkuda ülevaadet olulistest valdkondadest ning tuge, aega ja keskkonda uute oskuste omandamiseks, töötaja aga peaks saama ise valida, kuidas ja mis viisil sihini jõuda – teha endale videote põhjal selgeks uus oluline raamistik või õppida ChatGPT toel selgeks back-end infrastruktuuri põhimõtted,” rääkis ta.

Hea tiim on korraga nii tagasiside, motivatsiooni kui toetuse allikaks

Kuigi juhi asjaks pole öelda, täpselt kuidas tippspetsialist oma oskustepagasit arendama peab, siis sõnas Teearu, et õppimise julgustamine ja vajadusel mentorina toe pakkumine on midagi, mida ei tasu karta.

“Näiteks kui on näha, et töötaja on mingi poole pealt väga nõrk ning seal ei ole piisavat arengut, siis on selliste valukohtade kätte näitamine on vägagi väärtuslik. Kui töötajad teavad, mis teemad on edukaks olemise aluseks, on lihtne leida ka endale kõige sobivam tee edasise õppimise jaoks. Arengutahe peab tulema aga inimesest endast,” lausus ta.

Juhi kõrval on olulisel kohal ka tiim, mille liikmeks spetsialist parajasti on. Hästi töötav tiim annab oma liikmetele pidevalt tagasisidet, mille hulka peaks vajadusel kuuluma ka karmid tõed: mis on hästi, mis on halvasti ja mis on tiimi reaalsed vajadused. Teearu märkis, et mida selgemad on laia pildi ootused, seda hõlpsam on individuaalsel inimesel mõista, kuidas oma isiklikku arengut juhtida, et luua maksimaalset väärtust.

“Spetsialist on enamasti oma valdkonna tõeline entusiast. See tähendab, et tal on reaalne soov oma töös ja valdkonnas paremaks muutuda. Mida rohkem on inimesed võimustad ise oma arengut suunama, seda paremad on lõpuks tulemused. Ettevõte ja juhi asi on seada raam ja pakkuda vajalikku tuge, spetsialisti roll on mõista, kuhu ta välja tahab ja mis viisil seda kõige mõistlikum teha on,” lisas ta.